Brüsseli moodne köök-pilvelõhkuja näitusel arhitektuurimuuseumis

Elishouti ametikooli kokandusklasside hoone, Brüssel, Belgia. XDGA, 2003-11. Foto Frans Parthesius

Kuuldes, et ühes Euroopa pealinnas asub kõrghoone-mõõtu moodne köök, võib esialgu segadusse sattuda. Miks ja kellele selline kummastav hübriidehitis nagu köök-pilvelõhkuja? Vastuse sellele küsimusele annab Belgia arhitekt Xaveer de Geyter, kelle kavandite alusel ehitati hiljuti ümber Elishouti ametikool Brüsselis. Uue ruumiprogrammi tähtsaks osaks olid köögiklassid ning kuivõrd kool soovis oma linnakusse ka atraktiivset maamärki, siis otsustas de Geyter kokandusõpilaste jaoks kavandada just sihvaka kõrghoone.

Elishouti ametikooli kokandusklasside hoone, Brüssel, Belgia. XDGA, 2003-11. Foto Frans Parthesius

Kokandusklassi interjöör Elishouti ametikoolis, Brüssel, Belgia. XDGA, 2003-11. Foto Frans Parthesius

2011. aastal valminud 14-korruseline „köögitorn“ on kõrghoonena ebatavaline mitte ainult oma otstarbe, vaid ka tehnilise lahenduse tõttu. Teenindavad ruumid ning tehnoseadmed on paigaldatud hoone südamikust väljapoole, mis aitas luua avarad, valgusküllased ja paindlikud ruumid köögiklassidele, kus toimub kokandusõpe. Tegemist on justkui ümberpööratud Kiek in de Kök’iga, torniga, kust ei vaadata mitte ümbritsevate hoonete köökidesse nagu keskaegsete kaitsetornide puhul, vaid mis ise eksponeerib oma avaraid köögiruume. Köögitorni laadsed julged arhitektuursed ideed iseloomustavad ka ülejäänud Xaveer de Geyteri ning tema 55-liikmelise arhitektuuribüroo loomingut.

Elishouti ametikooli kokandusklasside hoone, Brüssel, Belgia. XDGA, 2003-11. Foto Frans Parthesius

De Geyter alustas oma karjääri 1980. aastatel Rem Koolhaasi arhitektuuribüroos Office for Metropolitan Architecture (OMA), kus töötas mitme projekti kallal, mis panid aluse OMA ülemaailmsele tuntusele. Näiteks Villa dall’Ava (1985-91) puhul, mis on üks väheseid OMA kavandatud eramaju, oli de Geyter projekti vastutavaks arhitektiks. De Geyter jätkas koostööd OMA-ga ka pärast isikliku arhitektuuribüroo XDGA asutamist 1988. aastal. Kuigi XDGA ja OMA arhitektuurses loomingus pole palju väliseid ühisjooni, ühendab neid sarnane töömeetod ning huvi suurlinliku eluviisi ja tihedusest tingitud ruumiliste väljakutsete vastu. Nii OMA-s kui XDGA-s on projekteerimistöö kollektiivne ja probleemikeskne. Puudub ühe juhtarhitekti diktaat ning arhitektuurne lahendus lähtub alati konkreetsest ruumilisest ülesandest. See tõik seletab ka asjaolu, miks XDGA töödel puudub väliselt äratuntav arhitektuurne stiil.

XDGA on kavandanud mitmeid õppehooneid ning intensiivselt tegelenud avaliku linnaruumiga. Kuivõrd tegutsetakse peamiselt Brüsselis, siis on mitmed tööd seotud just Belgia pealinnaga. 2006. aastal võitis XDGA arhitektuurivõistluse, mille eesmärgiks oli Brüsseli südalinnas paikneva Rogier’ väljaku ümberehitus. XDGA kavand, mille alusel hetkel ehitustöid teostatakse (lõpevad 2015), lõi jalakäijatele senisest sõbralikumad tingimused ning sidus väljaku sügava valguskaevu abil maa-aluse transpordisõlme ning kaubanduspindadega. Väljaku kohal paiknev ringikujuline efektne varikatus pakub vihmavarju bussi ootavatele inimestele, ent sümboliseerib ka linnaruumi lokaalset keset.

Rogier' väljak ja transpordisõlm, Brüssel, Belgia. XDGA, 2006-15. Väljaku varikatus pealtvaates. Maketifoto Frans Parthesius

Rogier' väljak ja transpordisõlm, Brüssel, Belgia. XDGA, 2006-15. Lõikejoonisel on näha maa-alused ruumid, valguskaev on metrootunnelist paremal. Joonis XDGA

Eesti Arhitektuurimuuseumis eksponeeritaval XDGA ülevaatenäitusel saab näha hulgaliselt kvaliteetseid makette, mis teevad „puust ja punaseks“ ka keerukamad XDGA ideed. Saab vaadata intervjuusid arhitektuurikriitikute ning XDGA koostööpartneritega, kes asetavad Xaveer de Geyteri ja tema kolleegide loomingu rahvusvahelise nüüdisarhitektuuri konteksti. Kellel sügavam huvi, see saab tutvuda projektiraamatutega, kus on XDGA tööde kohta detailsem info.

Kuigi tegemist on vaid ühe arhitektuuribüroo ülevaatenäitusega, millel puudub kuraatoripoolne kriitilis-poleemiline rõhuasetus, pole siiski tegemist üht arhitekti heroiseeriva promonäitusega. XDGA arhitektuur on sedavõrd mitmekülgne, et tekitab ise põnevaid vastaspingeid ja sisemisi dialooge, pannes külastajaid küsima, milline võiks olla kaasaegne Euroopalik linnaelu ja seda toetav elukeskkond.

Tekst ilmus toimetatud kujul Eesti Päevalehes 06.05.2014.

NÄITUS
EXPO 160. Arhitekt Xaveer de Geyter
Eesti Arhitektuurimuuseum, Ahtri 2, Tallinn
Näitus on avatud kuni 25.05.2014
www.xdga.be
www.arhitektuurimuuseum.ee 
 

Euroopa Kolledž, Brügge, Belgia. XDGA, 2001-08. Foto André Nullens