Piibumehed*

Louis I. Kahn ja Salki bioloogiauuringute instituut, La Jolla, California, 1959-65. Fotomontaaž: Society of Architecture Photography

Louis I. Kahn (1901-1974) on tembeldatud 20. sajandi üheks tuntumaks ja omalaadsemaks arhitektiks. August Komendant (1906-1992), tema konstruktorist ja konsultandist koostööpartner aastatel 1956-74, aga üheks 20. sajandi silmapaistvamaks ehitusinseneriks. Mis neid mehi ühendas, on kvaliteetne arhitektuur ja meeletu ambitsioon, pürgimus millegi käsitamatu, tabamatu, ent ometi nii konkreetse ja matriaalse järele.

Komendant meenutab oma raamatus 18 Years with Architect Louis I. Kahn koostööd Kahniga ja annab korduvalt mõista, et eravestlustes oli Kahn lahke, pingevaba ja tunnustas ka oma kolleegi tööd. Avalikus suhtluses seevastu andis Kahn Komendandile harva „krediiti“ ehk ei tõstnud teda esile kui ehituskonstruktorist abilist, tänu kellele tema majad püsti seisid: näiteks meditsiinilaboratoorium Philadelphias, Pennsylvanias (1956-61), unitaristide kirik Rochesteris, New Yorkis (1959-63), Salki instituut La Jollas, Californias (1959-65), Kimbelli kunstimuuseum Fort Worthis, Texases (1967-72).

Näiteks alloleva kõrghoone kavandi kohta ütles Komendant, et see ei seisaks püsti, et seda poleks võimalik ehitada ei konstruktiivsetel ega majanduslikel põhjustel. Ometi on see Philadelphiasse aastatel 1952-57 kavandatud kõrghoone, mida Kahn kujundas koos oma kolleegi, arhitekt Anne Tyngiga (1920-2011), saanud oma efektse maketi ja eskiisjooniste tõttu üheks Kahni tuntumaks tööks. (Tõsi, Anne Tyng on hiljem andnud mõista, et põhiliselt oli tegu siiski tema enda kavandiga ning Kahn aitas teda selle juures minimaalselt.)

The City Tower, Philadelphia, Pennsylvania, arhitektid Louis Kahn ja Anne Tyng, 1952–57, ehitamata. Repro: Domus

Komendant oli tõeline macho, üliprofessionaalne ja -konkreetne, modernistliku meelelaadiga ehituskonstruktor, kes siiski pidas lugu ka esteetilistest kvaliteetidest. Kahn oli arhitektina põikpäine ja järjekindel oma metafüüsilistes taotlustes. See, kuidas Komendant Kahnile kõik tema solvangud andeks andis, oli märkimisväärne. Eks ka vastupidi, Kahn pidi taluma Komendandi sirgjoonelist kriitikat. Olgu siin ära toodud üks Komendandi põhjendus, miks kaks nii erinevat inimest teineteist 18 aastat taluda suutsid. Erakordne otsekohesus minu meelest. Mehed igatahes väärisid teineteist oma ambitsioonikuses. See lõik ehk seletab ka üldisemalt seda, miks nii erinevad, ent ülimalt karismaatilised inimesed suudavad teineteise lähedust taluda ja koostööd teha.

„I have been asked many times why I tolerated that Kahn never publicly gave me any credit. For example, in the Salk project which is mainly advanced structural engineering and for which Kahn knew exactly my decisive role in its design and construction. I told them that it was because Kahn had such excellent challenging ideas and working with him had given me the opportunity to carry out my own advanced concepts. If I see that something valuable is going to waste because no one is fighting for it, it gives me satisfaction to do my utmost for its realisation. Of course, it makes me sad that Kahn only privately appreciated my work, but I know that every professional in this field realises my contribution to his success." (August Komendant, 18 Years with Architect Louis I. Kahn, Aloray Publisher: Englewood, New Jersey, 1975, p. 131).

Merike Phillipsi joonistus oma isast, August Komendandist. Repro: Ehituskunst

*Tegelikult ma ei tea, kas Kahn suitsetas.