Märkmeid ‘rütmi’ ja ‘liikumise’ kohta

Rütm arhitektuuris
Muusikateooria definitsioon + muud definitsioonid vaata järgi (sagedus, taktimõõt jne; Lefebvre’i rütmikategooriad: isorütmia, eurütmia, arütmia)
Lefebvre’i jaoks on rütmid vahetult seotud meie kehakogemusega – käsitleda võiks Siiri Vallneri Rakvere treppi ja Okupatsioonide muuseumi. Lotte lasteaia puhul visuaalne rütm (?)
Deleuze’i „Difference et Repetition“ – erinevus on ’identiteedi’ alus
Steve Reichi muusika; „City Life“
Trammid ja lennukid – isikliku kehakogemuse kirjeldus. Ühistransport.
G.Perec’i linnaruumi kirjeldused (tõlgituna Vikerkaares ka osaliselt
Bioloogilised rütmid
Loodusrahvaste ja pärimuskultuuride väga keerukad rütmikompositsioonid (see pole ratsionaalne neil, see toimib kuidagi spontaanselt; ratsionaalselt pole ükski muusikaakadeemia parima koolitusega lääne muusik võimeline omandama sellist polürütmiat nagu mõnel Kagu-Aasia või Lõuna-Aafrika rahval olemas – rütm on neile osa elutunnetusest (?)). Totaalne polürütmia.

Rütmi olemasolu (kirjelduses, käsitluses) eeldab seda tekitavate osiste kirjeldust, äratundmist, teadvustamist (?) Rütm kui osiste suhe? Aga kui osised pole „stabiilsed“? Millele ’rütm’ tugineb? Mis rütmi tekitavad? Kas rütm on ainult taju ja teadvuse „probleem“ või on ta „objektiivselt“ olemas?

visuaalne rütm

heliline/heliga seotud rütm – mis on heli? – Stockhauseni 16Hz, millest allapoole tajub inimene, mitte helisid vaid vibratsioone (II kuidas kurdid äikest ja pikset tajuvad + kurtide vibroklass vibreeriva põrandaga + Evelyn Glennie), kõrgemal aga just helidena (kuula M.-M. Lill Klassikaraadio Nyydmuusika saates Stockhausenist).

Heli on eelkõige võnge, laine. Heli on füüsika. Aga kas rütm on ka füüsika? Kõigest füüsika? Kas ’füüsika’ vähendab tähendusloomelist väärtust? – viimane lause kõrvaline

puudutused, lõhnad, maitsed; näiteks kooli tulles Viru keskuse tunneli pesumajast möödumine regulaarselt (igal hommikul) – värske, intensiivne lõhn + tuul (tuul on väga ebaregulaarne, aga mis on ta seos rütmiga?) === Rütmi olemuslik osa on temporaalsus – kas seda ainult helide puhul? EI, kõigi meelte ja isegi visuaalse puhul, sest vaatlusakt ei saa toimuda kestuseta (vt Bergsonilt ka rütmide kohta + küsida ema käest, kuidas ta praktikuna rütmi lahti seletab).

Korduvus kui teadvustamise põhjustaja (tajuaparaadi ehk keha kaudu), ajendaja (J kuidas see sõna kirjutatakse?). Kas polürütmiat on võimalik linnaruumis teadvustada? Tegelikult ju pole taju ja teadvuse erisust. Rütmi seostatakse tihti rituaalse, animaalse ja seksuaalsega (vt Kurvitz surmatango või oli see saatanlik tango?), eriti siis kui rütm pole rangelt kontrollitud, vaid „hakkab oma elu elama“ – sugestiivsus, transs ja hüpnoos.

Mis hetkel rütm ’tähenduslikustub’? Kas teadvustamine (ikka) on tähendusliku kogemuse eelduseks? Pigem on ’tähenduslikkuse’ puhul tegemist teadvustamise erineva ’määraga’. Aga ’täiesti teadvustatut’ ja ’täiesti teadvustamatut’ pole olemas.

NB! Uuri Merleau-Ponty (MP) ’vaikset intentsionaalsust’, mille ta arendas välja ja edasi Brentano===Husserli ’intensionaalsusest’. (FRA keel kuluks ikka ära)

Ei ole olemas piiri rütmi/mitterütmi vahel. Rütmi kontsept aitab mingeid asju, nähtusi esile tuua, aga ei ole kindel et ta ise „eksisteerib“.

Okupatsioonimuuseumi kaldtee. Akende rütm; mis on kuldlõikel pistmist rütmiga? === Kas helide puhul tunduvad need rütmid „paremad“, mis tunduvad olevat pärit, kuuldukse loodusest? Kust läheb piir loodusliku/tehisliku vahel?

Vallneri Pärnu võimla kui ’taktiilne isorütmia’.

Kas Paldiski elamu on „jõllitav staatika“? :D Ei usu, see on fotode probleem.

(Kontekstiväline: sellistest kildudest on raske „kulgevat“ teksti kirjutada – väga pikk teema. Aga siin mainin ainult, et voolavalt kirjutades kujuneb ’vastasloogiline’ kirjutusviis. Paradoks, kus täpselt lugedes on tegemist arusaamatusega, kuid „voolavalt“ lugedes saad aru, et just tänu sellele ebaloogilisusele tuleb asja mõte, tunnetus palju paremini ja vahetumalt esile – CDL)

Rütmi olemuslik osa tundub olema korduvus. ’Täielik korduvus’ on võimalik ainult (matemaatilise) ideaali tasandil. Tehnoloogia abil toodetud rütmid. Elektroonika kasutamine muusikas. Derrida ’erinewust’ peaks rütmi aspektist uurima. Deleuze ka.

Rütminähtusi arhitektuuris veel: liftid, uste-akende avamine-sulgemine; mägiraudteed, majad ratastel.

II suure teemaga ’liikumine arhitektuuris’ – Milline on rütmi ja liikumise suhe? Need pole ju identsed kategooriad? Ja ega iga rütm pole ainult, pelgalt liikumist iseloomustav parameeter? Mingis mõttes on kogu liikumine olemuselt rütmiline === paljukestuseline, palju- ehk mitmerütmiline ehk polürütmiline. Aga mis hetkel me hakkame rütmi tajuma? (vt Pauline von Bonsdorffi doktoritööd – teeb ka rütmianalüüsi) Mis hetkel meile rütm asjakohaseks muutub? Näikse, et kontsept (s.o. ’rütm’) ja teadvustamine on vahetult seotud. Aga kui me konkreetselt ei mõtle ’antu’ rütmilisusele? Kas siis kui ei teadvusta, siis pole rütme ’antus’ olemas? II Husserli päike

Rütmi taju on ka arvatavasti seotud terviku ja korrapära tajumisega (vt looduse teemat eespool). Mis roll on rütmil näiteks muusikateraapia teoorias? Ja praktikas? Muusikateoorias üldse? Kas rütmiga saab ravida? Hävitada? Jah saab, pean täpsemalt uurima. Näiteks Tiibeti munkade jörin võib eurooplastes väga negatiivseid aistinguid esile kutsuda. (Kontekstiväline: avatud olemine eeldab teadvustamist ?)

Kas rütm tugineb regulaarsus-printsiibile? Kas rütm loodub ’vastastikkususes’ või ka ainult „ühepoolselt“?

Liikumisest:

’kinesteesia’ – Husserl === Stein

Mark Patterson (’puudutusfilosoofia’)

„Mobiiliestetiikka“ (toim. Haapala 2006?)

Paul Virilio

W. Benjamin

MP: minu suhe teiste kehadega

Eeldused: absoluutset ruumi ei eksisteeri; ruumi ei ’eksisteeri’ üldse, vaid ruum loodub erinevates ’tõmmetes’. Ruum on mitte ’mis’, vaid ’kuidas’! Ruumi teisenemine aja „suunas“.

Universumil puudub keskpunkt. Kuid uuri ’maa’ rolli…äkki see ikka on „tugipunkt“?

Arengupsühholoogid on uurinud muusika mõju lootele ja võrrelnud seda lapse tulevase muusikameeldumusega (CDL: paranda sõnastus õigeks). Raseduse ajal ema poolt kuuldud muusika on tuttav ja seepärast vähemalt neutraalne kui mitte positiivne kui hiljem võrreldakse laste meeldumisi.

Mis on maavärinate mõju inimesele? Geoloogilised rütmid. Või merelainete loksumine? Pidi rahustama? Miks hälli kõigutamine rahustab?

NB! Kirikukellad – aeg ja ruum ühinevad. Kella heli toob aja paistesse (?). Või ruumi hoopis? Segunevad pigem…jätkem avatuks…

Olemisontoloogia alusmõisted:

’tähendus’ === ’tähenduslik hetk’=== ’tähenduslik koht/paik’

’kogemus’ – kehalisel tajul põhinev (CDL: puudulik sõnastus)

EETIKAST: sellisel lähenemisel üldisemas plaanis on probleeme, aga ma ütlen veelkord, et käsitletava (?) instrumentaliseerimist/vahendistamist tuleb „vaos hoida“. Mind huvitab inimene ja tema kogemus, aga „hea“ kogemus (ettevaatust formalism!!!) ei ole eesmärk omaette. Küsimus on minu huvist inimese ’kogemuse’ vastu, mitte selle ülimuslikuks pidamises. ’Tähenduslikkuse’ all ei pea ma silmas pelgalt kognitiivset, teadvustavat, vaid identiteeti ehitavat, eksistentsiaalset olemasolu toetavat, sidusust kinnitavat.